fbpx

Müstiline ihademäng

Laotan end täies hiilguses ukseavasse – tahan end märgatavaks teha. Libistan õrnalt õlgukatva siidsalli käsivartele. Pikk kael ja hele nahk on nüüd täies laotuses nähtaval.

Läheduses olev mees tõstab end diivani sügavusest püsti, kui avanenud kobra. Ta liigutab ninasõõrmeid, millesse on tunginud kuumavalt nahalt immitsevad eeterlikud aroomid. Pea lööb uimastavalt ringlema. Jalgealuse kaotanud, köidan lummatud olevuse tähelepanu totaalselt. Lasen sallil põrandale kukkuda…

***

Meeleohver januneb enama järele. Ta tahab veel. Õppinud ihasid rahuldama, on ta harjunud saama. Ta ei lepi enam vähemaga.

Müstilisel kombel kaob iga saavutatud ihaga olemus, ikka rohkem tekib vajadus meelerännakute järele. Joovastust otsides hoian kinni, millest iganes. Ma ei taha peatuda.

Aastate möödudes tervitab suutmatus vähimatki rahulolutunnet kogeda. Tempo tõuseb. Meel aktiveerub. Mitte mingi hinna eest ei tohi peatuda, enam mitte. Üks sügav hingetõmme võib kõik kokku kukutada.

Hüppan üle varju, kus miski jääb maha. Tundmatust kartes haaran meelemürgid kaenlasse, et tabada tuttavat keskkonda. Skisofreense taudina küünitan lähedalseisva aktsepteerimise järele. Sõrm sõrme haaval kisub ta mu hoopiski haardeulatusest lahti. Ihademängu üksijäetuna seisan silmitsi peegeldusega. See pole minu plats.

Jõudu kaotades, anun poisilikus tormakuses tähelepanu järele, ebakindlus minus küsib lõivu. Kellele see meeltesegadus vajalik on? Rahutuna viskan emotsioonidekohvri üle õla ja kaon öhe.

 

Võimalikkus võimatus meeltemängus

Jumal loob mulle, mehele, abilise, kelle nimetan ümber naiseks. Uue nime andmisega kaob tema tegelik tähendus unustustevarju. Abilist eirates, kukume algse vormina paradiisiaiast.

Sõdalasena, naiseks nimetud olevusest pääsemiseks, pean aastasadu võitlust, temakese vaigistamiseks, võitmiseks. Tellitud surm lükkab meele mu kehast eemale – ikka ja jälle oleme kõiksuse lahutamatu osa. Liit kergitab väljapääsule eluringist, kuid vahetult enne viimast sammu kukun tagasi algusesse, ihade valgusesse.

Unustatuna tegelikust põhjusest liitu sõlmida, kaotan iseenda, sest otsin valest kohast. Loon küll liidu, kuid järjekordse sõjaliidu. Kas jään sel korral võitjaks?

Mehena (inglise keelsest sõnast man = mees; inimene) jään eraldamatuks meelest ja meelena (meel = naine, inimene = mees) inimesest. Algne paradoks on teinud eraldumise võimatuks, suunates õige potikaane otsimisele. Milline imetlusväärne maine eluvorm!

Elan maise paradiisi polaarsuses, kus erinevate äärmuste totaalne kogemine neutraliseerib tekitatud tulemuste summariumi. Saavutatud nullkese on võõras. Tahan veel korra proovida. Eiran ihasid. Tõmbun sunduslikult krampi, kus puudub lõdvestumine. Iha tekitatud pinge loob kaitse ja kaitse hirmu, mis kasvab alateadliku sõjarüüna – kehakaal paisub. Keha jätkusuutlikuks elulhoiuks kukun surmahirmu, seksi- ja söömistabusse.

 

Vastutusest eemalepurjetav meeletus

Veel ühe järjekordse ümbernimetatud nimega suunan süü, vastutust eemale veeretades, Evale: „Mina pole õuna söönud. Seda tegi tema, Eva!”

Osutan näpuga naisolevusele, kergendusest ohates: „Aitäh, jumal, et ta lõid.”

Evana sümboliseerin inimese meelt, ideetasandit. Olen inimesest ehk mehest eraldamatu, olen ühendus vaimukoduga, algse päritoluga. Teda mõistes, luban pettunud mehel, poisiohtu tegelasel nimetada keelatud vilja, passionfruit, ümber õunaks.

Ühendust kaotades, kustutan planeeditasandi materialiseerumise; maise edu, mis sündinud sisemisest naudingust. Vaid ühtses teineteise sulandumises saaksin energiavormi tõsta, edasi liikuda, uude energiasse kasvada, kus loojaks ihadevaba tervik. Kuid loomuliku tervikuta löön liidu vahele piigina kasvõi ühe iha, mida pole võimalik eirata.

Sisemuses naeran plaani kerguse üle, mis lihtuse tõttu võimatuna näib:

„Mida rohkem ihadele järele anda, seda otsem on tee. Ihade eitus ja eiramine viib ringteele või ringiga teele.”

Kuigi materialiseerumata iha on sama, mis materialiseerunud iha, Aadamana ma seda ei tunnista. Materialiseerumata iha nimetan Evaks, ideetasandi mõtteks, mulle mitte kuuluvaks.

Ühisväljas kulgedes oleme vastutavad iga piisa eest ookenis. Nii paneb ideetasandiiha allasurumine mõtte kasvama kui saja peaga draakoni, kes hakkab vargsi oma lugu elama. Uusi ühendusi ehk päid kasvatades, muutub ta viimaks neuroosiks.

Mehena keelan endale naise vormi aktsepeerimise, labaselt ebamehelik. Meelt ignoreerides kaugenen maisest edust.

„Kuidas saaksin lasta hinnanguteilmas naisel endasse siseneda, see pole sõprussuhe?”

Kinnijäänud meelepetted kisuvad vastupidiselt edule maad ligi. Eitus peas loob blokeeringu, käskides meelt eirata, teda halvasti kohelda, egotsentrilikult käituda. Aktiveerun iga naise pilgust, puudutusest; vahel meeldivalt, vahel ebameeldivalt – ükski neist ei jäta külmaks. Ärritun. Unustan enda kui mehe sünnipärase loomuliku ühenduse maaga, alistun võimetuses ideesid kujundada, neid saada.

Luban naisel äratada oma sügaivamad ihad, mille taga peidus loomejõud.

 

Naine on mehe kael

Jätkusuutlikult kasvav edu paneb seesmuse naeratama. Hetkes, kus sulanduvad hobid tööks ja töö hobideks, kaovad piirid. Olemus kergitab elujõu, midagi kellegi arvelt võtmata ega tegemata. Iga uus naudingust pakatav tegevus annab juurde ideid, mis materialiseeruvad puhtal kujul kergelt ja mänguliselt.

„Tema käes justkui voolab kõik,” imestavad ümbritsevad inimesed. „Ta on sündinud õnnemärgi all.”

Lahustunud isetus lubab tõusta elule, arvestades enda totaalset väärtust. Tasand, kus kõik on saanud võimalikuks triivib olema õigel ajal õiges kohas.

„Ükski sõda ega mäss pole peetud naise otsuseta (loe meele ideeta),” muigan saabunud mõtte peale. Ärkvelolemises on oma iva.

Väline maailm on minu suurim peegeldus sellest, millisena suhtun oma meelde, kuivõrd austan ideid, mida allikas pakub. Maiseks eduks vajan mehena naisvormi ehk meele aktsepteerimist, temast kuninganna vormimist. Tema austamist ja head kohtlemist.

Puhastunud meel ühes, suundun sogastest mõtetest vabana tegudele. Kas julgen annid vastu võtta; meheks kasvada, et ideed ellu viia?

Ühinenud meele ja keha terviklikkus annavad märku möödunud poisipõlvest. Naisesse sulandunud, muutun ülimalt alandlikuks. Kasvan täisväärtulikuks meheks, mehelikuks meheks.

 

Isekas meel

„Mul pole kellegi abi vaja, tulen ise kõigega toime,” teatab solvunud meel, kes korduvalt haiget saanud.

Üksi kaikujana jään alati tühjaks tuuleks väljal. Ideena õhku rippuma, olles vaid kindel toimetulek – ei midagi enamat.

Tühjus hinges, olen otsija, lubamata rahulikku puhkust. Asendatud tegevustega raputan päevadesse rahunemist, kuid mitte kunagi rahulolu.

Uhkena rammin läbi elu, kuulutades eluta sõnade taga magavat õudust, igatsust. Teise poole kaotanuna magab edu mu pimedas toanurgas, suutmata maailmale tõestada, et tegelikult ta üldse eksisteerib.

Ükskõik, kui hea mõte mul on, jääb see idee tasandile, jõudmata kuulmistootavatesse kõrvadesse. Pimedusse mattunud, on valgus mulle võõras, kauge elust. Magava hingena draivin vaid valul; valul, millele meie ühine mäng üles ehitatud.

„Ise tehtud, hästi tehtud,” olen uhke ehitatud illusioonide üle.

Igavese mängijana olen oma ehitatud labürindi ohver, kadunud keerdkäikude väljapääsmatu uduloor.

Luban end kanda lõputul solvumistundel ja haigetsaamisel, sest valel süül paradiisiaiast väljavisatuna on mees alati milleski süüdi. Algset tegu, minu süüdistamist, ei kustuta pealelapitud headus. Nii usun toimivat paremini üksi, kui tervikuna.

Unustanud tilga teooria, mere ühtse osa, saabub vabanemine ühtekasvamisel. Eraldamatu mateeriast, triivin iseka ja üksildase meelena oma rada kuni enam ei jaksa.

Kulutatud valed, teiste energia ja lugematud ressursid – alistun viimaks. Luban juhtuda ürgsel, kukkuda ihademängul, saades tervikuks. Loobun tõestamisvajadusest, mida mees nii väga küsib.

„Olles vaid meel, ei saa ma olla kunagi midagi rohkemat kui realiseerunud idee,” sositan kaduvale mateeriale kõrva.

Lubagem ennast armastada, ihadevabalt armastada.

 

Südamest südamesse mõistmiste ja julgete katsetamisteni!

Pildivaliku koostanud Ingrid Tsirel.

Chandaa

FB: Chandaa

Instagram: Chandaa

 

Liitu meie uudiskirjaga!

0 kommentaar(i) "Müstiline ihademäng"

Kirjuta kommentaar

Copyright © 2017-2019 hingekompass.ee

Setup Menus in Admin Panel

X
X
X