fbpx

Must maagia vs valge maagia – Mida võtta, mida jätta?

Maagilised päevad puhuvad endasse kütkestavat hõngu. Mu soovid täidetakse ja isu kasvab. Tahan veel, ikka veel, sest olen täitmatu. Ego laulab rõõmust, ta on rahul.

Ühel päeval, kui kogu olemus on kullaga üle valatud, trambib ego lapsemeelsuses jalgu ja nõuab ilmvõimatut. Tal on ikka vähe: vähe kuulsust, vähe sära, vähe tähelepanu – kõike on liiga vähe.

Kuulmine tõotab kaduda ja silme eest kisub mustaks, seesmine mäss paistab iga päevaga paisuvat. Vajan järjest sügavamaid teadmisi, et teda vaikima sundida. Teadmatus, kuidas nüüd edasi, kolgib järjekindlalt uksele.

 

Tegelikult võiks palju vähemaga toime tulla, aga ümbritsev mõõdab elavaid teatud mõõdupuuga.

 

Pealegi, sobitumine tuttavasse ja meelepärasesse seltskonda tundub hetkel eriti tähtis. Vajan sissetöötatud vahendeid ja staatust, kuid gruppi kuulumine küsib valitutele jagatud piletit. Olen VIP, millel oma kriteeriumid ja hind.

Kullakarvaline elu paistab pealt ilus ja ahvatlev, ometi mädaneb seesmus rohkem kui aianurka heidetud suveõun. Valed ja tõde põimuvad läbisegi, painutades reaalsuse tegelikku nurka. Tahan kiitust ja trofeesid, väänates julmuse kaalukausi enda kasuks tööle.

Päeva lõpus olen üksi, sest väärtusetunne ja armastus on mulle võõrad, mul pole päris sõpru. Ärimudeli kasvukõverad defineerivad sobiva maailmapildi, hõivates moodsate õpikute paberipinna. Magedad ja pehmed õpetused tundeelust on nõrkadele ja ebaõnnestunutele, nende väärtust me ei konventeeri.

Mis siis, et hing on haige, küll päeva lõpus on aega haavu lakkuda. Olla ammunegi tõde, et ostetud tiitlid toovad endaga kaasa kurvameelse täitmatuse, kuid eks ole kõigel oma hind.

 

Ma tahaks vaba olla, aga julgust pole.

 

Puudutaks taevast ja ulatuks unistusteni, kuid ühiskond peab neid tobedaks, tühipaljasteks hobideks. Sõbrad kritiseerivad uusi valikuid, meelitades vanade tõekspidamiste ja paradigmadega. Kõva häälega enda vajaduste ja tunnete jagamine, see on pühitud päevavalgelt kui eelmise hooaja mood.

Jään vanade harjumuste juurde, nagu igal eelnevalgi korral. Nii on kõigile lihtsam ja mugavam. Kannapööre uudsusesse võib jätta paljad pihud ja veelgi üksildasema tunde. Pigem karta kui kahetseda.

 

Maagiline pimedus

Julgemaid kannustab hirm homse ees katsetama uusi meetmeid. Internetiavarused ja pimeda kummardamine avab saladustesse settinud loitsud. Kõigevägevam must isand lubab täita kõik soovid. Tema järgija ei hooli hinnast, sest tegemist on võidupaktiga.

Lepingu ridade vahelt jääb lugemata, et võitjaid on vaid üks. Siin pole ruumi win win süsteemile (süsteem, kus kõik osalejad võidavad). Alles tumedate jõudude keerisesse kukkujana saab selgeks tegelik tõde – mustade jõudude valitseja, saatan, surub enda jüngrid ohvrirolli.

Kasulõikamine olgu maksimaalne, kuid lihtlabaste teenritena lähevad väikesed etturid isandale vaid viivu korda. Pärast suurt tööd on parem plats puhtaks kraamida ja oma teed minna. Jõuetud kehad ja tühjad hinged, kes väsinud tema alistumises, kukutatakse üle kaljuserva – ühel päeval ei vajata enam kedagi neist.

 

Kaalukauss ees, olen takerdunud valiku ees – kiire edu ja palju sära või ränkraske töö iseendaga.

 

Viimane viib küll sihile, rahulolutundeni, kuid võib-olla alles mitmekümnete elude pärast. Pealegi, elame ju korra. See korduvate elude müüt on pigem muinasjutuline väljamõeldis või idamaade kauge võnge.

Lõpetan pea vaevamise ja aja kulutamise. Vaja religioon tagurpidi pöörata. Ennegi üle laipade mindud, teen sama. Peaasi, et endal oleks hea olla.

Pimedus, mis sündinud valguse puudusest, teab ümbertegemise tehnikat. Vaimukaugena tunneb ja tajub ta kogu reaalsust peegeldusena. Nii moonduvad olemasolevad märgid tagurpidijoonistatuna tema pühaks sümboliks ja altarikaunistuseks. Loomingusagedus jäägu neile, kel aega ja tahtmist enda kallal nokitseda; see on vaimulähedaste teekond.

Valed, kurja kasutamine, pettuste külvamine, teiste jõuvarude arvelt tegutsemine, uued seadused saagu tahvlile graveeritud. Koostöö, mis vaid tühine sõnakõlks, haaran kaissu liitlaste võitmiseks. Kõik teavad, et see on komejantlik näitemäng võltsmaskide taga.

 

Sõdaderohkes maailmapildis pole kaastunnet, on enda ihade kehtestamine kõigele ümbritsevale.

 

Pealekauba ootan ülistust ja kiitust kordasaadetud jõhkruse eest, vähemalt piisavalt suurt järgijaskonda.

Abitus jõuetuses ja kauge algallika ühendusest, jääb musta kummardaja viimaseks ülesandeks vastupidava aku leidmine. Veendun, et toiteallikas saaks korralik ja pikatoimeline, sest orjapidajana jätan oma käed tööst puhtaks. Iseloomine, mis kuulub vastaspoolele, on valguse pärusmaa; sinna pole kurjakuulutajal asja.

Vaba valikuga õnnistatuna, valin täielikus õiguses valiku puudumise. Nii jääb vaimulähedus mulle võõraks, mida ehk kohtan alles kauges ja tundmatus elus.

 

Kahe maailma vahel

Hambad ristis rühin edasi, et piiratud nägemisvõime ja mõistmisega vanades dogmades tormelda. Silmini sees, ei näe ma enam väljapääsu. Seetõttu halvustan vastaspoolt, kuid tunnen süüd enda ebaõnnestumises.

Alles piisava kogemuse ammutamisel ja isu täitumisel näen taas valgust kauguses kumamas. Maailm andestab ja lubab uut algust. Olen teelt eksinu, kuid valmis tunnistama oma vigu.

 

Tean, et enam teisti ei saa.

 

Kuigi olen kogemuse võrra rikkam, ja valmis katsetama uut meetodit, trambib süükoorem raske pagasina turjal. Keeruline on teda lahtisõlmida ja mõista koleduste kordasaatmise õigustust, sest see puudub. Vaid pime juhmus ja hirm, õud ilmajäämise ees, võisid sünnitada midagi nii alatut.

„Nii ei tehta,” kajab kellegi hääl mul kõrvus.

Nüüd tean, aga enne olin liiga hõivatud ego toitmise ja enese upitamisega. Lihtsuse hirmutav rüü tundus tookord kõhedalt tülgastav. Mitte keegi olemine ja oma asja ajamine, totaalse hullumeelsusena.
Kuidas kukutada identiteet, mis ühiskonnas kõrges aus?

 

Valguse maagia

Valgus toob nähtavale kõik, mis seni pinna all olnud. Ta loob läbipaistvuse ja kerguse, mis suunab pilgu iseendasse, enda loomingule ja puhastumisele. See on andestamise ja mõistmise kunst; algus, kust kogu lugu kord peale hakkas.

Astun ühendusse oma vaimu, kõrgema minaga. Ta mäletab, miks olen siia sündinud. Valmis võtma vastutust, et kasvada ja paisuda veelgi suuremaks valguskumaks.

Sirutan käed ette, et täita oma seesmus värske nektariga. Küsin sel viisil lunastust möödaniku ees. Mõistan, et kõik teod ja emotsioonid on olnud vajalikud, et olla täna just siin, kuhu olen jõudnud. Eelnevad elud moodustavad kummalise summariumi, mis koonduvad kokku üheks viivuks.

„Ring sai täis,” teab täpsustada vanem.

 

Kogu maagia muutub võimalikuks, saades osaks igapäevaelus.

 

Olen maagiline vorm, kel kohustus jagada oma ande ja taipamisi. Mitte miski ei kuulu enam mulle, isegi mu oskused ja teadmised mitte. Need sulanduvad vaimumaailma üheks aspektiks, mis täidavad elueliksiirianuma eredavärvilise massiga. Mu teadvus on tõusnud, niisamuti kogu ühese liigi vägi. Oleme valmis eralduma võõrast rassist, et puhuda endi loomulikkus elule.

 

Logiraamatu läbikumav sisu

Kuidas valmistada maagilist raamatut? –https://www.instructables.com/id/Black-Magic-Leather-Grimoire-Bookbinding-Tutorial/

Kirjutan uued mäletamised logiraamatusse. Tõekspidamiste piibel lubab unustamishetkedel avada väeka allika, kus pitseeritud õnnestumisesõnum ja algne kood. Ma ei vaja enam maagilisi äärmusi, vaid iseenda toetamist ja elule tõstmist. Muutus, milles seisneb kogu elu alustala, saab teadlikuks minu helendavas väljas.

Vanad hinged koputavad õlale. Nad on mulle vastu tulnud, et koonduda. Oleme nüüd ühtsed teenäitajad noortele, kes elavad emotsionaalses paanikas, unustustesüles. Paitame õrnalt nende päid, et kutsuda julgeid samme astuma. Usume, et ühel päeval õnnestume kõik.

 

 

 

 


Maagiline eluvorm küsib taiplikkust, et märgata loomingu maagiat.

 

Taasühendus vaimumaailmaga avab mateeria ülemvõimed ja füüsikaseaduste nihutamise, kuid sel korral inimkonna hüvanguks. Lõhustunud egoväljas puutub ebaõnnestumishirm, kes sooviks tärganud õied ja saladused enda rüppe korjata. Varjatud tõde on rebinud end päevavalgele, jäädes müsteeriumiks vaid pimeduseusulistele.

Ajastu, kes kisub välja juurdunud solvangud ja pettumused, seisab naiselikus kavaluses enese eest. Ta soovib ruumiliikumist, et tekitada uus ajavorm, kus kesksel kohal hoopis värskem olemine.

 

Näpuotsatäis valgusest pakatavat maagilist imet igasse päeva 🙂

 

Südamest südamesse mõistmiste ja julgete katsetamisteni!
Chandaa

FB: Vaimnevabadus

Instagram: Vaimnevabadus

 

Liitu meie uudiskirjaga!

0 kommentaar(i) "Must maagia vs valge maagia – Mida võtta, mida jätta?"

Kirjuta kommentaar

Copyright © 2017-2019 hingekompass.ee

Setup Menus in Admin Panel

X
X
X