fbpx

Mai Agate Väljataga intervjuu – “Meie uus reaalsus”

„Kui tekib selgeltkuulmine, võib hakata kõrvus vilisema,” ütleb Mai Agate Väljataga intervjuu algul ja tunnistab, et see võib olla tavaelus päris nuhtluseks.  

 

Mis on praeguse ajastu kõige olulisem märksõna?  

 

Inimesed tahavad hirmsasti olla õnnelikud, rikkad ja tähtsad. Tesisisõnu tahavad nad olla teistest paremad, ilusamad ja targemad. Üks kiht inimesi keskendub just nendele egoistlikkele asjadele, unustades, et kõik saab alguse enda seest. Absoluutselt kõik, rõhutab Mai Agate Väljataga. Kogu enda elu saab alguse endast, mitte kuskilt välismaailmast, väljastpoolt või välismaalt.

Kui inimene saab õnnelikuks, siis ta ei tooda enam hirmu, viha, alaväärsust ja teisi negatiivseid energiaid, mille varal eksisteerib duaalsuses olemise teine pool. Need madalsagedusega tegelased, kes toituvad meie negatiivsest energiast, seavad lõkse, et inimesed ei jälgiks ennast ega läheks endasse.

Niisamuti nagu täiskasvanutele, on seatud lõksud lastele, et nad ei tegeleks iseendaga. Ettekavatsetult ja planeeritult on tehtud nutitelefonid, et inimene ei saaks aru ega vaataks endasse.  

 

Mida järgida ja millele pöörata tähelepanu, et elu muutuks voolamaks?  

 

Praegu on ajajärk, kus peaks just vaatama endasse ja vaatama, millega oma elu loome. Me loome elu ju tunnetega, aga kui me ei vaata endasse ja ei uuri, millised tunded minus on, siis arvan, et see, mis mu sees on, ongi tegelik reaalsus. Nt inimene tunneb ennast alaväärsena, siis usubki ta sinisilmselt, et on alaväärne.

Meedia sõnul on aastas keskmiselt 200 enesetappu. Nendele inimestele sisestatakse niisuguseid energiaid, mis ei lase endast aru saada. Nad on ka ise sündides võtnud kaasa teatud energia.

Samuti teevad arstirohud zombiks, laskmata endast aru saada. Sellisel juhul ei hakka inimene iial mõtisklema tunnete üle, mis on tema sees. Tegemist võib olla põgenemisega, niisamuti teadmatusega.  

 

Kuidas panna tähele teadmatust, kui on soov astuda välja lõksust?  

 

On vaja esitada küsimus:Mida tähendavad tunded minu sees?” Igal inimesel on oma sagedus, milles ta eksisteerib. Madalsageduses olev inimene ei hakka iial enda ega maailma kohta küsima. Teda ei huvita miks midagi nii on või toimub kuskil. Ta võtab kõike 100%liselt – see on tema elu ja reaalsus.

Me ei saa kedagi muuta. Kui tuleme Maale, ei anta meile kaasa energiat teiste muutmiseks. Võtame kaasa energia, millega saame muuta endas olevaid tundeid.  

 

On vaja vaadata endasse, endale otsa, et endas olevat muuta.  

 

Teised inimesed on meie alateadvuses olevate tunnete käivitajad. Meil on teadlik teadvus, aju, kuhu palju reegleid korjatud. Reeglid on saanud alguse vanematelt, sõpradelt, ajalehest, meediast, õpetajatelt. Nii arvame, et on ainuõige elada kogutud reeglite järgi.

Aju tahab tegutseda kollektiivse teadvuse arusaamade järgi, mistõttu ei antagi endale võimalust valida teadliku teadvusega. Kollektiivne teadvus koosneb ainult negatiivsetest reeglitest, nt vaata kui jube on maailm.

Võtame näiteks alaväärsusetunde. Ütleme, et inimene tuleb Maa peale. Ta sünnib sihiga, et teha ümber alaväärusetunne ehk oma negatiivsed tunded. Need tunded istuvad tema alateadvuses ehk tema kõrgemas minas. Inimese kõrgem mina on tema enda sees, mitte kuskil mujal.

Me sünnimegi sihiga negatiivsed tunded, nt viha-, sallimatuse- ja alaväärsusetunded endas ümber teha ning samal ajal uusi tundeid luua, millega järgmises elus tegeleda. Käib kogu aeg üks energiatega mängimine, see on tõsine töö.  

 

Kui tahad olla õnnelik, pead ise armastama!  

 

Meie ühiskonnas on paradigma, et teised teevad meid õnnelikuks või õnnetuks, ise ei tee midagi. Nii et, kui leida meeldiv ja armastav mees, kellele meeldid ja kes armastab, siis peab olema õnnelik. Kas oled õnnelik, kui ise ei armasta?

Meie elame vanas ühiskondlikus paradigmas, et kui leian endale rikka, ilusa ja tööka mehe, kes mind armastab, siis olen õnnelik. See on ühiskondlik arusaam, et kui leida rikas mees, siis ei pea enam lillegi liigutama ja saab elada selle rikka mehe varandusest. Mõtleks kui õnnelik ma siis olen, laiutab Mai Agate Väljataga selle peale käsi. Ei ole õnnelik, sest sel viisil loome endale illusiooni õnnest, mis on ühiskonna arusaam. Kuna inimene tuleb Maa peale iseennast realiseerima, iseennast välja elama, siis ei tee see õnnelikuks. Teiste kulu ja kirjadega elamine ei tee õnnelikuks.

Me oleme hoidnud reeglitest ja ühiskondlikest paradigmadest kinni, kuidas abielu peab olema, nt kas tohib korraga armastada kahte või ühte inimest. Kui vaadata, siis neid nõudmisi on tohutu palju, mida peab jälgima, et ühiskonna tõekspidamiste alusel saada õnnelikuks. Aga ei saa õnnelikuks, kui ise ei armasta. Ühiskond dikteerib, et iga naine peab abielluma, lapsi sünnitama ja pere looma, igal naisel peab olema veel 1000 asja, mida peab tegema. Aga kujuta ette, kui kõiki neid 1000 asja pole, siis pole teiste sarnane. Reeglid ütlevad, et nüüd ei saa õnnelik ka olla, sest olukorrad ei vasta reeglitele.  

 

Mai Agate Väljataga, öelge, mis on inimeste kõige akuutsem probleem praegu?  

 

Ei tohi vaadata teist naist ega meest. Pead olema truu oma naisele või mehele. See uskumus kukub nüüd ümber. Peaaegu igal teisel on armuke. Mõtle ja vaata kui inetu see on. 100 a tagasi oleks see olnud katastroof. Enam pole see katastroof. Nüüd naised lepivad sellega. Naine teab, et mehel on armuke.

Küsin naiselt: „Oled armukade ka?”
„Ei, mina pole armukade, armuke on armukade, et mina olen mehe naine,” vastab naine. Armuke on kade naise peale, et mees elab oma naisega. Mees ütleb selge sõnaga, et mina elan oma naisega ja ei tule enda naise juurest ära. Kui tahad minuga sõbrustada, sõbrusta.

Siin on oma eesmärk. Armuke on armukade naise peale. Mis nüüd armuke siis peab tegema? Armukese eluülesanne on õppida armukadedus ringi tegema. See ei tee kedagi õnnelikuks. Sellepärast ongi nii palju igasuguseid armukesi, sest on vaja saada armukadeduse õppetund.  

 

Kui tekib arusaam kogutud reeglitest ja ühsikonnatingimustest, siis mis oleks päästerõngas sellest väljumiseks?  

 

Väljatulemiseks peavad hakkama need reeglid ja tingimused endale vastu töötama. Võtame näiteks sellise reegli, kus mees peab naisest vanem olla. See on aastatuhandeid vana uskumus. Lisan Mai Agate Väljataga õpetustele, et minu elukogemuse järgi võiks mees hoopistükis olla noorem. Mai ütleb selle peale, et tema kaaslased on kõik temast 10 aastat nooremad olnud.  

 

Millal hakkab inimene endaga tööle?  

 

Inimene hakkab endaga tööle siis, kui on kätte ulatunud probleemi põhi. Kui silmapiiril terendab meeleheide või mädasoo ning silme eest kokku jookseb. Siis hakkab ta küsima, et kas teistmoodi ei saa. Saab küll!

Tuleme siia Maa peale, võttes kaasa kõik tunded, mida tahame ümber teha. Need tunded, mida tahame ümber teha, pole positiivsed, need on kõik negatiivsed tunded.

Eks ole see üks tore mäng, mida siin mängime?

Intervjuu jätkub mais.  

 

Mai Agate Väljataga loengud Maahinge sündmustelt
Facebook: maahinge sündmused

7. mail kell 18.00 „Päikesemärgide eripära”
Tao keskuse filiaalis Põhjavärav
Lisainfo sündmuse kohta siin!

Chandaa

Chandaa

FB: Maahinge sündmused; Maahinge sõnumid (blogi)

Instagram: maahingele

 

 

Liitu meie uudiskirjaga!

0 kommentaar(i) "Mai Agate Väljataga intervjuu - "Meie uus reaalsus""

Kirjuta kommentaar

Copyright © 2017-2019 hingekompass.ee

Setup Menus in Admin Panel

X
X
X