Köidikud saabusid juba eile, kuid ma ei pööranud neile tähelepanu. Nad laskusid, ei tea kust, kuid korraga olid keset tuba. Siiski nägi nüüd kogu ümbrus täiesti teistmoodi välja kui mu endine tuba, – …
Loe rohkem
Vetruv maapind jalge all, tõttan põhku, sest mul on kõhtu. Peopesad toitu täis, topin järgnevat suutäit põskedesse. Tahan veel, sest tunnen ikka korisevat kõhtu. Olgugi, et just lõpetasin söömise, olen näljane kui hunt. …
Loe rohkem
Kahjutundes, keset rahvarohkust üksikuna, loen järjepanu õigeksmõistmised kokku. Kui sõjajärgsed aumedalid sahtlis kolisemas, pühin neilt hüljatuna tolmu. „Ma tean”, segan rääkijale vahele, vähemalt juba üheteistkümnes kord. „Mida ta targutab siin?” Ma ei …
Loe rohkem
Praegu läheb kogu planeet koronaviiruse pärast hulluks. Meedias ilmunud uudised süstivad suuremal või vähemal määral paanikat. Veel enne, kui saame sukelduda enda ja planeedi tervendamisse, tuleb mõista, et on olemas universaalsed seadused ja …
Loe rohkem
Kullakarva saalid ja kõmisevad marmorplaadid, kaotanud iseend. Juba tuhendeid aastaid, mäletamata oma loomust, kappan peata kanana sajandivahetusest uude. Ärganud muinasjutulisest unest, tõstan pilgu, et silmitseda peegelpilti. Kullaraamiline barokkajastu raam särab seinalt sama …
Loe rohkem
Maailm on õpetanud ennast tähele panema, kuid olen teda eiranud. Nii liialt kaua oma vajadustel trampinud, end vabadusesuunalt kõrvale lükanud. Korduvates kompromissides ja järeleandmistes, rakud kingades pakitsemas, järjepidevalt oma kandadel hõõrunud. Paigutunud pidevalt …
Loe rohkem
